Avalikkuses kõlanud väited, nagu poleks mingit mõistlikku võimalust MTÜ Slava Ukraini endise juhi Johanna-Maria Lehtme käest annetusraha tagasi saamiseks, ei pea paika, sest võimalik oleks tugineda pettusega saavutatud annetuse tühistamisele, kust hargnev vastutusahel jõuab vääramatult ka Lehtmele kuulunud kinnisvarani, kirjutab EFTA Legali jurist Elari Arjakas.
Hiljuti on avalikkuses omajagu tähelepanu pälvinud küsimus, kas paljude Eesti inimeste usaldust petnud Johanna-Maria Lehtmelt, MTÜ Slava Ukraini endiselt juhilt, oleks siiski võimalik tekitatud kahju välja nõuda. Kuigi esmapilgul oleks Lehtme justkui varatu, on välja toodud, kuidas veel hiljuti kuulus talle maja Viimsis, mille ta aga juba kõnealuste sündmuste ajal loovutas oma emale.
Tahaksin oponeerida viimati kõlama jäänud seisukohtadele, et Lehtme skeem on lõpuni vettpidav ning kahju hüvitamist temalt nõuda realistlikult ei saa. On siiski olemas veel üks juriidiline tee Johanna-Maria Lehtme poolt annetajatelt sisuliselt väljapetetud annetusraha tagasi nõuda, mida pole vähemalt avalikes aruteludes seni kaalutud.
Pettuse tõttu tehtud annetuse saab tagasi nõuda – ja sealt jõuab vastutus Lehtmeni
Proovimist vääriks lähenemine, kus mõni Slava Ukrainile kümnete tuhandete eurode suurusjärku jääva summa annetanud isik nõuaks kohtus selle annetuse ehk kinkelepingu tühistamist, sest see tehti pettuse mõjul. See oleks esimene samm.
Seejärel tuleks tühistatud tehingu alusel saadud raha MTÜ poolt annetajale tagastada. Kuid kuna MTÜ-l sellist summat pole, võiks vastutada Lehtme isiklikult kui tolleaegne juhatuse liige. Kuna ka temal raha pole, saab nõuda kohtu kaudu tema eraisiku pankroti väljakuulutamist.
Kui see juhtub, siis saab aga kehtetuks tunnistada ka iga viimase viie aasta jooksul tehtud tehingu, millega Lehtme teadlikult kahjustas enda või MTÜ Slava Ukraini huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma. Ehk siis Lehtme ei saaks enam pugeda maja oma ema nimele kirjutamise taha peitu, vaid selle tehingu saaks tagasi pöörata selliselt, et maja kuulub jälle Lehtmele, mille tulemusel ta ei ole enam varatu.
Arvestades sarnaste objektide praeguseid turuhindu, saaks nimetatud veel hiljuti Lehtmele kuulunud maja müüa ilmselt hinnaga suurusjärgus 350 kuni 500 tuhat eurot. Kuna Lehtme tekitatud kogukahju on prokuratuuri hinnangul ligi 450 tuhat eurot, siis saaks õiglus vähemalt rahalises plaanis suuresti jalule seatud.
Petturile ei tohiks anda loobumisvõitu
Tuleb muidugi toonitada, et õigust mõistab Eestis ainult kohus ja sajaprotsendilist garantiid ühegi hagemise strateegia töötamisele ei saa kunagi anda. Kuid selgelt on Eestis ühiskondlik meelsus praegu see, et vähemalt midagi tuleks proovida teha, mitte niisama rahalises plaanis sisuliselt petturi võitu nentida.
Kui ei muud, siis peaks Lehtme vähemalt hakkama oma tegevust selgitama. Kindlasti oleks väga paljudel eestimaalastel huvitav kuulda, mis argumentidega proovitakse põhjendada, et tegu polnud annetajate petmisega.
Olukorda ei muuda lihtsamaks see, et miskipärast on algatatud MTÜ Slava Ukraini likvideerimismenetlus. See on mitmes mõttes väga küsitav otsus. Nagu on MTÜ enda viimases aruandes märgitud, jätkub nii Eestis kui Ukrainas endiselt kriminaalmenetlus MTÜ endise juhatuse liikme Johanna-Maria Lehtme suhtes, kuhu MTÜ on kaasatud kannatanuna. Miks otsustati sellises olukorras alustada MTÜ likvideerimisega?
Kas leidub põletava õiglustundega suurannetaja?
Kuid siiski, MTÜ Slava Ukraini ei ole veel likvideeritud ning seega on kirjeldatud strateegia Lehtmelt kahjuhüvitise kättesaamiseks võimalik. Sellise lähenemise eelduseks on, et leidub konkreetne isik, kes annetas MTÜle suurema summa ning on nüüd valmis eestvõitlejana selle annetuse tühistamist nõudma, et panna pall veerema ja teha lootusrikas katse kogu olukorda õiglasemaks pöörata. Sellise isiku leidumine ja etteastumine on kirjeldatud võimaluse rakendamise võtmeküsimus.
Kõlanud on ka vastuväide, et Lehtmet ei tasu hageda, sest selle protsessi enda kulu oleks liiga suur. Siiski saab käimasoleva kriminaalmenetluse raames esitada tsiviilhagi tasuta ning ka selle vormiline külg on pigem lihtne. Seega on tegelikult ainus küsimus – kui MTÜ ei soovi esitada tsiviilhagi kriminaalasja raames, siis kas leidub MTÜ Slava Ukraini varasem suurannetaja, kel õiglustunne piisavalt põletab?
Artikkel ilmus Eesti Päevalehe arvamusrubriigis 18.09.2025.